Miks sinu võõrkeeleõpe alati „esimese päeva“ juurde pidama jääb?
Kas sa oled ka selline? Telefonis on kümneid keeleõppeäppe, järjehoidjates sadu „ekspertide“ õppimisnippe ja sõpradele on vandutud: „Ma hakkan jaapani/korea/prantsuse keelt õppima!“
Aasta möödudes aga oskad sa ikka veel vaid seda „konnichiwa’d“, seriaale vaadates pead hoolega subtiitreid jälgima ja tundub, et see ambitsioonikas „esimene päev“ polegi tegelikult kunagi alanud.
Ära heida meelt! See on pea igaühe „levinud häda“. Probleem pole selles, et sa oled laisk või rumal, vaid selles, et oleme algusest peale pingutuse suuna valesti seadnud.
Me kipume arvama, et võõrkeele õppimine on nagu tarkvara allalaadimine, kus „installi“ nuppu vajutades peaks see iseenesest tööle hakkama. Tegelikult aga on võõrkeele õppimine pigem nagu suure ja keeruka „gurmeeroa“ valmistamine, mida sa pole varem teinud.
Oled kogunud lugematul hulgal retsepte (õppematerjale), kuid pelgad köögi sassi ajamist (kardad vigu teha, kardad vaeva) ega julge pliiti sisse lülitada. Sa vaid „pilvekokkad“, kuid pole kunagi tõeliselt maitsenud, milline on sinu enda kätega valmistatud roog.
Täna me ei räägi keerulisest grammatikast ega lõpututest sõnadest, mida pähe tuupida. Räägime hoopis sellest, kuidas nagu tõeline „peakokk“ endale keelelise pidusöögi valmistada.
Esimene samm: Määra oma „pidusöögi alguse kuupäev“, mitte „kunagi tulevikus“
„Ma õpin siis, kui see kiire aeg mööda saab.“ „Ma alustan siis, kui puhkusele jään.“ „Ma õpin selle kunagi selgeks.“
Kas need laused kõlavad tuttavalt? See on nagu ütleksid: „Ma kutsun kunagi sõbrad endale õhtusöögile,“ aga sul pole isegi menüüd ega kuupäeva paigas. Mis on tulemus? „Kunagi tulevikus“ on muutunud „kaugesse tulevikku“.
Peakoka saladus: Ära ütle „hiljem“, vaid võta kohe kalender ja märgi ära oma „pidusöögi alguse kuupäev“.
See võib olla järgmine esmaspäev, sinu sünnipäev või isegi homme. See kuupäev ise pole oluline, oluline on see paika panna ja anda sellele rituaalne tähendus. Kui see kuupäev on märgitud, muutub see udusest „ideest“ konkreetseks „plaaniks“. Sa ütled endale: selleks päevaks peab minu pliit igal juhul sisse lülituma.
See on sinu esimene ja kõige olulisem samm edasilükkamise võitmiseks.
Teine samm: Valmista ette oma „igapäevased koostisosad“, mitte „korraga kogu hiina pidusööki“
Paljud inimesed, kes keelt õppima hakkavad, tahavad kohe esimesel päeval 100 sõna pähe õppida ja terve grammatikapeatüki läbi lugeda. See on nagu püüaksid ühe pärastlõunaga terve Hiina pidusöögi selgeks õppida. Tulemuseks oled sa vaid segaduses ja kurnatud ja lõpuks, nähes hunnikut sassis koostisosi, tahad sa ainult take-away’d tellida.
Peakoka saladus: Keskendu „Mise en Place’ile“ – igapäevasele ettevalmistusele.
Prantsuse köögis tähendab „Mise en Place“ seda, et enne küpsetamist on kõik koostisosad lõigatud ja maitseained valmis pandud. See on sujuva ja tõhusa edasise toiduvalmistamise tagatis.
Sinu keeleõpe vajab samuti seda protsessi. Jäta iga päev 30-60 minutit aega, vankumatult. Selle aja jooksul ei pea sa püüdma „suuri hüppeid“ teha, sul on vaja vaid lõpetada tänane „ettevalmistus“:
- Harjuta 10 minutit hääldust.
- Õpi 5 uut lauset (mitte sõna!).
- Kuula lihtsat dialoogi.
Jaga suured eesmärgid väikesteks, igapäevaselt hõlpsasti täidetavateks ülesanneteks. Kui „igapäevasest ettevalmistusest“ saab harjumus nagu hammaste pesemine või näo pesemine, siis oled sa märkamatult omandanud võime valmistada mis tahes suurt pidusööki.
Kolmas samm: „Maitse“ edu oma peas
Kui päevast päeva vaid köögivilju hakkida ja ette valmistada, muutub see paratamatult igavaks. Mis sind edasi aitab? See on pilt sellest, kuidas roog on valmis, lõhnab imeliselt ja paneb suu vett jooksma.
Peakoka saladus: Kujuta pidevalt ette stseene, kuidas sa „suursugust einet naudid“.
Sule silmad ja kujuta selgelt ette:
- Sa oled Tokyo izakayas ja vestled sujuvalt omanikuga, ilma et peaksid menüüle osutama.
- Sa oled Pariisi kohvikus ja vestled uute sõpradega elust ja olust, naerdes kogu aeg.
- Vaatad oma lemmikfilmi ja saad esimest korda täielikult aru kõigist naljadest ja kurbustest, ilma subtiitriteta.
Kirjuta need südantliigutavad pildid üles ja kleebi oma laua ette. Iga kord, kui tunned end väsinuna või tahad alla anda, vaata neid. See sügavast sisemusest tulev igatsus on võimsam motivatsioon kui ükski väline kontroll või jälgimine.
Lõppude lõpuks õpime me süüa tegema selleks, et nautida head toitu ja jagamise rõõmu. Keeleõpe on samamoodi – lõpuks on see selleks, et luua ühendusi ja suhelda. Kui soovid seda ühenduse loomise rõõmu juba varakult tunda, proovi tööriista nagu Intent. Selles on sisseehitatud tehisintellekti tõlge, mis võimaldab sul õpingute algfaasis vestelda emakeelsetega üle maailma. See on nagu õpipoisiajal oleks sinu kõrval peakokk, kes aitab sul kommunikatsiooni magusat maitset juba varakult tunda.
Neljas samm: Esiteks „valda ühte rooga“, mitte „kogu tuhat retsepti“
Interneti ajastu suurim lõks on ressursside üleküllus. Aeg, mille me kulutame „parima äpi leidmisele“ ja „millise blogija strateegia on kõige ägedam“ uurimisele, ületab isegi tegelikku õppeaega. Tulemusena on telefonis 20 äppi, millest igaüht on kasutatud vaid 5 minutit.
Peakoka saladus: Usalda oma esimest „retsepti“ ja valmista see lõpuni.
Esimese kolme kuu jooksul talitse oma „võrdle ja vali“ impulssi. Vali vaid üks peamine õppematerjal – see võib olla raamat, äpp või kursus. Seejärel anna endale lubadus: enne kui oled selle täielikult „omandanud“, ei puutu sa midagi muud.
See aitab sul vabaneda „valikuraskustest“ ja koondada kogu energia „söögitegemisele“ endale, mitte „retsepti valimisele“. Kui oled tõeliselt ühe roa valmistamise selgeks saanud, saad teised asjad kergemini selgeks ja saavutad poole väiksema vaevaga kaks korda paremaid tulemusi.
Ära ole enam see gurmaan, kes kogub vaid retsepte. Tõeline muutus toimub sel hetkel, kui sa käised üles käärid, kööki astud ja pliidi tulele paned.
Uue keele õppimine ei ole valus katsumus, vaid loovust ja üllatusi täis kulinaarne teekond. Sinu esimene „Tere“ on nagu esimene viilutatud sibul; sinu esimene vestlus on nagu esimene lauale toodud imeline roog.
Niisiis, kas oled valmis alustama oma esimese „keelelise suursöögi“ valmistamisega?