Sa ei "karda" võõrkeelt rääkida, vaid sul on hoopis "Michelini peakoka haigus"

Jaga artiklit
Hinnanguline lugemisaeg 5–8 min

Sa ei "karda" võõrkeelt rääkida, vaid sul on hoopis "Michelini peakoka haigus"

Kas sul on kunagi sellist kogemust olnud? Oled pähe tuupinud hunnikute viisi sõnu ja grammatikareeglid on selged nagu vesi, aga kui siis üks välismaalane sinu ees seisab, möllab su peas selgelt mõtete torm, samas kui suu on justkui liimiga kinni ja sa ei saa sõnagi suust.

Me paneme selle alati "häbelikkuse" või "andetu olemise" arvele. Tegelikult on aga nii, et sa põed lihtsalt üsna tavalist "haigust" – ma nimetan seda "Michelini peakoka haiguseks".

Võõrkeelte õppimine on nagu uue roa õppimine

Kujuta ette, et õpid esimest korda süüa tegema. Sinu eesmärk on valmistada söödav praetud tomatid munaga. Kuidas sa seda teeksid? Tõenäoliselt oled sa kohmakas ja äpardav, paned ehk soola liiga palju, kuumus ei pruugi olla õige, ja lõpuks valminud roog ei pruugi ka eriti isuäratav välja näha, aga see on siiski roog, mida saab süüa ja mis võimaldab sul järgmine kord paremini hakkama saada.

Aga kui algusest peale pole sinu eesmärk mitte "valmistada lihtsalt roog", vaid "valmistada täiuslik, Michelini tärni vääriline praetud tomatid munaga"?

Sa uuriksid korduvalt retsepti enne panni tulele panekut, mõtleksid liiga palju, kui suureks tomatid lõigata, ja kui kaua mune vahustada. Sa isegi ei julgeks tuld alla panna, kartes kööki segamini ajada, või muretsedes, et maitse ei ole piisavalt vapustav.

Ja mis on tulemus? Teised on juba oma valmistatud, ehk mitte nii täiuslikke koduseid roogi söönud, aga sina, kes sa hoiad käes hunnikut täiuslikke tooraineid, seisad tühja taldriku ees.

See ongi meie suurim sisemine takistus võõrkeelt rääkides.

Ära enam püüdle "täiusliku häälduse" poole, vaid "pane roog lauale" esmalt

Me arvame alati, et esimene lause, mille välja ütleme, peab olema grammatiliselt korrektne, autentse hääldusega ja peenelt sõnastatud. See on sama, mis nõuda algajalt kokalt, et ta valmistaks esimesel korral tipptase roa, mis on absurdne ja ebareaalne.

Tõsiasi on: isegi kui räägid komistades, on see parem kui mitte midagi öelda.

Veidi soolane roog on parem kui roog, mida üldse pole olemas. Juba see, kui teine osapool su mõttest "maitset" saab, on tohutu edu. Need pisikesed grammatikavead või aktsent on nagu veidi halvasti segatud soolakristallid toidus, mis ei riku üldmuljet. Tõelised peakokad on kõik alustanud lugematute pottide kõrbema laskmisega.

Ära karda "halbu hinnanguid", keegi ei anna sulle hindeid

Me kardame, et meid hinnatakse. Kardame, et teised mõtlevad "ta räägib nii halvasti", täpselt nagu kokk kardab sööjate halba tagasisidet.

Aga mõtle teisest vaatenurgast: kui sa hirmust mitte midagi ei ütle, mida teised siis mõtlevad? Nad võivad arvata, et sa oled "külm", "igav" või et sa "ei taha üldse suhelda".

Ükskõik, kas sa räägid või mitte, teine osapool moodustab sinust ikkagi mulje. Selle asemel, et passiivselt lasta endale kleepida külge "vaikse" silt, ole parem aktiivne ja suhtle, isegi kui protsess on veidi kohmakas. Sõber, kes on valmis sulle serveerima oma kätega valmistatud, kasvõi veidi vigase roa, on alati populaarsem kui keegi, kes vaid kõrvalt täiuslikest retseptidest lobiseb.

Kuidas ravida oma "Michelini peakoka haigust"?

Vastus on lihtne: Ära pea ennast tippkokaks, vaid ole rõõmus "kodukokk".

Sinu eesmärk ei ole maailma hämmastada, vaid nautida toiduvalmistamise (suhtlemise) protsessi ja jagada oma loomingut teistega.

  1. Võta vastu segaduses köök. Leppige sellega, et teie keeleõppeköök on paratamatult räpane. Vigade tegemine pole läbikukkumine, vaid tõend, et te õpite. Täna vale sõna kasutamine, homme ajavormide segiajamise – kõik see on "roogade proovimine", mis aitab teil järgmine kord paremini hakkama saada.

  2. Alusta "kodustest roogadest". Ära hakka kohe "Buddha hüppab üle müüri" sarnaseid keerulisi roogi proovima (näiteks filosoofia üle debatimine). Alusta kõige lihtsamast "praetud tomatist munaga" (näiteks tervitused, ilma küsimine). Enesekindluse loomine on palju olulisem kui keeruliste oskuste näitamine.

  3. Leia turvaline "roogade proovimise" partner. Kõige kriitilisem samm on leida keskkond, kus saad julgelt "segamini süüa teha" ja ei pea kartma, et sind naeruvääristatakse. Siin julgustatakse vigu tegema ja katsetusi kiidetakse.

Minevikus võis see olla keeruline. Kuid nüüd on tehnoloogia andnud meile suurepärase "simuleeritud köögi". Näiteks Intent-sugused tööriistad, mis on nagu nutika tõlkega vestlusrakendus. Sa saad suhelda inimestega üle kogu maailma, ja kui sa takerdud või ei leia õiget sõna, on selle tehisintellekti tõlge nagu sõbralik abikokk, kes koheselt ulatab sulle kõige sobivama "maitseaine".

See on täielikult muutnud mängureegleid. See on muutnud varasema kõrgepingelise "lavaetenduse" lõõgastavaks ja lõbusaks köögikatseks. Sa saad siin julgelt katsetada, kuni oled täis enesekindlust ja valmis päriselus sõpradele oma oskusi näitama.


Niisiis, ära enam muretse selle kättesaamatu "Michelini gurmeeroa" pärast.

Astu oma keelekööki ja pane julgelt tuli alla. Pea meeles, et keele eesmärk ei ole täiuslik esitus, vaid soe ühendus. Kõige maitsvamad vestlused, täpselt nagu kõige maitsvamad road, on sageli veidi ebatäiuslikud, kuid täis siirust.