Ära enam "õpi" võõrkeeli – saa nendega sõbraks
Paljud meist on seda kogenud:
Oleme koolis kümme aastat inglise keelt õppinud, pähe tuupinud lugematul hulgal sõnu ja pusinud lugematute grammatikareeglite kallal, aga kui kohtasime välismaalast, suutsime ikkagi välja pigistada vaid "Hello, how are you?". Miks on võõrkeele õppimine nii piinarikas ja kasutu?
Probleem võib peituda selles, et oleme algusest peale vales suunas liikunud.
Oleme alati pidanud keelt "õppeaineks", mida uurida, kuid tegelikult on see pigem "elav inimene", kes ootab, et me temaga tuttavaks saaksime ja sõpraks hakkaksime.
Mõtle järele, kuidas sina sõpru leiad?
Sa ei hakka kohe uurima teise inimese "grammatikastruktuuri" ega palu tal oma elulookirjeldust pähe õppida. Sa vestled temaga, kuulad, mis muusikat talle meeldib, vaatad, milliseid sarju talle meeldib vaadata, ja jagate vastastikku nalju ja lugusid. Sa oled nõus temaga aega veetma just seetõttu, et sulle meeldib "inimene" ise.
Keelte õppimine peaks olema samamoodi.
Keele "luuserist" keelemeistriks saamise saladus
Mul on sõber, kes just seda "sõpruse loomise" meetodit kasutades muutus tunnustatud "keeleluuserist" mitut võõrkeelt vabalt valdajaks.
Koolis käies oli ta inglise, prantsuse ja hispaania keeles täiesti saamatu. Eriti hispaania keeles – kuigi see oli tema emakeelele, portugali keelele, nii sarnane, suutis ta ikkagi läbi kukkuda. Ta vihkas pähe õppimist, klassis rändas mõte alati mujale ja ta mõtles ainult sellele, kuidas pärast kooli jalgpalli mängima minna.
Traditsiooniline klassiruum oli nagu kohmakas pimekohting, kus talle sunniti peale huvi pakkuv "aine", ja loomulikult tahtis ta ainult põgeneda.
Kuid kummalisel kombel talle tegelikult alati meeldisid keeled. Ta tahtis aru saada oma hispaanlastest naabrite juttudest ja imetles Prantsuse kultuuri. Tõeline muutus toimus siis, kui ta leidis põhjuse, miks nende keeltega "sõbraks saada".
Igal suvel oli tema pere mereäärne suvemaja alati elav, sugulased ja sõbrad rääkisid eri keeli. Kui kõik rääkisid prantsuse keeles tolle aja poplauludest või filmide klassikalistest meemidest, tundis ta end alati kõrvalisena, suutmata midagi sekka öelda.
See "soov neisse sulanduda" tunne oli nagu siis, kui tahaksid liituda laheda sõpruskonnaga, ja sa hakkad alateadlikult nende huvisid uurima. Ta hakkas ise kuulama Prantsuse laule ja vaatama Briti sarju, sest ta tahtis oma pere ja sõpradega rohkem ühiseid jututeemasid leida.
Näete, teda ei ajendanud õppima mitte eksamihinded, vaid "ühendusetunne" – soov olla seotud inimeste ja kultuuriga, mida ta armastas.
Kui ta nüüd oskab vabalt ümiseda mõnda vana prantsuse laulu ja panna kõik sõbrad laginal naerma, on see saavutustunne palju ehtsam kui ükskõik milline kõrge eksamitulemus.
Kuidas keelega "sõbraks saada"?
Kui see punkt selgeks sai, muutus meetod erakordselt lihtsaks. Minu sõber võttis kokku kolm põhisammu, mis on nagu kolm uute sõprade leidmise etappi:
Esimene samm: Leia "ühised jututeemad", mitte "pragmaatilised eesmärgid"
Paljud inimesed, kes keeli õpivad, küsivad kõigepealt: "Milline keel on kõige kasulikum? Milline toob kõige rohkem raha sisse?"
See on nagu sõbra valimine ainult tema perekondliku tausta järgi; sellised suhted ei kesta kaua.
Tõeline motivatsioon tuleb sinu südamest tulevast armastusest. Kas sulle meeldib väga Jaapani animatsioone vaadata? Siis õpi jaapani keelt. Kas sa oled Korea K-popist lummatud? Siis õpi korea keelt. Kas sulle tundub, et Prantsuse filmide atmosfäär on ainulaadne? Siis õpi prantsuse keelt.
Kui sa oled tõeliselt sukeldunud kultuuri, mida sa armastad, siis sa ei hakka üldse arvutama, "mitu tundi ma täna õppisin". Sa sukeldud sellesse loomulikult, nagu vaataksid sarju või kuulaksid muusikat, ja naudid seda protsessi. See on kõige võimsam ja kestvam õppemootor.
Teine samm: Loo igapäevane suhtlus, mitte sunnitud "kohtumised"
Sõpruse loomisel on oluline igapäevane koosolemine, mitte ebaregulaarsed "ametlikud kohtumised".
Minu sõbra meetod on:
- Hommikuti ärgates: hambaid pestes ja kohvi tehes kuula 30 minutit prantsuse audiot ja korda valjusti järele. Need lihtsad kodutööd ei nõua mõttetööd ja see on justkui "kõrvade treenimise" kuldne aeg.
- Käies: Ta kõnnib iga päev üle kümne tuhande sammu ja selle aja jooksul kuulab ta prantsuse taskuhäälinguid. See treenib nii keha kui ka kuulmist.
Selline "möödaminnes" õppimise viis vähendab oluliselt järjepidevuse raskust. Sest sa ei "lisa" endale ülesannet, vaid "kasutad ära" aega, mis sul niigi kulub.
Kolmas samm: Julge suhelda, loobu perfektsionismist
Uute sõpradega suheldes on kõige hullem see, kui kardad midagi valesti öelda ja jääd vait.
Keele olemus on suhtlus, mitte deklameerimisvõistlus. Keegi ei hakka sind naerma väikese grammatikavea pärast. Vastupidi, sinu pingutused ja julgus toovad sulle lugupidamise ja sõpruse.
Nii et räägi julgelt. Isegi kui sa tänaval endamisi järele kordad, nagu minu sõber (keda isegi ta tüdruksõbra sõbrad pidasid vaimselt ebastabiilseks). Pane kõrvaklapid pähe, teised arvavad, et räägid telefoniga, ja see aitab sul esialgsest hirmust üle saada.
Kordamine ja jäljendamine on kiireim viis keel "sisemiseks" muuta. Su suu moodustab lihasmälu ja su aju harjub uute häälduste ja rütmidega.
Nii et unusta need grammatikareeglid ja sõnaloendid, mis sulle peavalu teevad.
Parim viis keeli õppida on mitte pidada seda "õppimiseks".
Leia endale südamelähedane kultuur, lõimi see oma igapäevaellu ja räägi siis julgelt, et luua tõelisi sidemeid.
Kui oled valmis muutma oma armastuse selle keele vastu sõpradeks paljude inimestega üle maailma, siis sellised tööriistad nagu Intent aitavad sul astuda esimese sammu. See on AI-tõlkega vestlusrakendus, mis võimaldab sul isegi piiratud sõnavaraga esimesest päevast alates vabalt suhelda emakeelekõnelejatega üle kogu maailma. See on nagu vestleksid esimest korda uue sõbraga ja su kõrval istub tõlk, kes sinust aru saab.
Nüüd küsi endalt: Millise keelega sa kõige rohkem sõbraks tahaksid saada?