Miks su võõrkeel kõlab nagu robotil? Sest sul puudub see "salajane vürts"

Kas sul on kunagi olnud selline hämming: oled pähe õppinud tuhandeid sõnu ja läbi närinud paksud grammatikaraamatud, aga kui on vaja tegelikult suhelda välismaalasega, siis jääd koheselt jänni?

Kas aju on tühi või on öeldu kuiv ja tuim, nagu õpitud teksti ettekandmine. Niipea, kui teine hakkab kiiresti rääkima, ei suuda sa sammu pidada ja ei saa poole päevagi jooksul tervet vastust välja pigistada. See tunne on nagu programmeeritud robotil – kohmakas ja ebamugav.

Kus siis ikkagi probleem on?

Täna tahan ma jagada sinuga saladust: sul ei puudu mitte rohkem sõnu ega keerulisemad lausekonstruktsioonid, vaid see "salajane vürts", mis paneb keele "elama".

Kujutle võõrkeele õppimist toiduvalmistamise õppimisena

Miks mitte kujutleda võõrkeele õppimist kui roa valmistamist.

Õpikud ja sõnarakendused on andnud sulle kõige värskemad toorained (sõnavara) ja kõige täpsemad retseptid (grammatika). Sa järgid täpselt juhiseid, gramm soola, lusikatäis õli, eksimatult. Teoreetiliselt peaks see roog olema täiuslik.

Aga miks sinu valmistatust alati justkui midagi "hingest" puudu jääb? Samal ajal kui restoranipeakokk või su ema käepärastest asjadest tehtud kodutoit on alati nii ehedalt maitsev ja paneb jälle ja jälle nautima?

Sest nad on omandanud retseptist puuduvad saladused: maitseained.

Need pealtnäha juhuslikud roheline sibul, ingver, küüslauk, pisut maitset andvat sojakastet, enne tulelt võtmist peale niristatud tilgake seesamiõli – need ongi "maitseained". Keelega seoses on need "maitseained" aga meie õpetajate poolt kritiseeritud ja "mitteametlikeks" peetud kõnetäited ehk täitesõnad (Filler Words).

Hispaania keeles nimetatakse neid muletilladeks. Need ei ole keeleviga, vaid on võti, mis muudab vestluse inimlikuks, voolavaks ja loomulikuks.

Mis maagiline mõju sellel "maitseainel" siis õieti on?

1. See annab sulle väärtuslikku mõtlemisaega

Emakeelekõnelejaga vesteldes vajab meie aju aega info töötlemiseks ja keele organiseerimiseks. Sel hetkel annab lihtne täitesõna, nagu kokk, kes pannirooga visates lisab pisut toiduveini, roale lisamaitset ja annab samal ajal talle endale väärtuslikud murdosa sekundid järgmise sammu ettevalmistamiseks.

Selle asemel, et piinlikult vaikida, on parem loomulikult öelda "mmm..." või "noh..." ja lasta vestlusel jätkuda loomulikumas rütmis.

2. See paneb sind kõlama rohkem nagu "kohalik"

Keegi ei räägi nii, nagu kirjutaks ta teadustööd. Loomulik vestlus on täis pause, kordusi ja spontaanseid hüüatusi. Need täitesõnad on keele "roheline sibul, ingver ja küüslauk", mis lisavad sinu väljendusele maitset ja rütmi.

Kui hakkad neid kasutama, avastad üllatusega, et sa ei ole enam külm keelemasin, vaid pigem elav, emotsionaalne kohalik.

3. See paneb vestluse tõeliselt "elama"

Sageli keskendume liialt "kuidas ma peaksin vastama" ja unustame, et "suhtlemine" ise on kahesuunaline.

Sellised sõnad nagu "Tõesti?", "Sain aru" või "Tead mis?", on nagu hiina keeles sageli kasutatavad "mm-hmh", "just-just" või "mis edasi?". Need saadavad partnerile signaali: "Ma kuulan, ma olen huvitatud, palun jätka!" See muudab vestluse sinu üksikesitlusest tõeliseks edasi-tagasi suhtluseks.

10 ülipraktilist hispaania keele "maitseainet"

Kas oled valmis oma hispaania keelele vürtsi lisama? Proovi neid ülipaigalikke muletillasid.

Kui sul on vaja aega "venitada"...

Emmm…
- See on pigem häälitsus, mis vastab eesti keele "ee..." või inglise keele "Um...". Kui sul on vaja mõelda, mida järgmisena öelda, siis kasuta seda.
- “¿Quieres ir al cine?” “Emmm… déjame ver mi agenda.” (“Kas tahad kinno minna?” “Eee... ma vaatan oma päevakava.”)
Bueno…
- See tähendab "hea", kuid täitesõnana on see pigem nagu inglise keele "Well...". Seda saab kasutada lause alustamiseks, kõhkluse väljendamiseks või endale veidi mõtlemisruumi andmiseks.
- “¿Te gustó la película?” “Bueeeeno… no mucho.” (“Kas sulle meeldis film?” “Nooo... mitte eriti.”)
Pues…
- Sarnaselt Buenoga on see samuti universaalne täitesõna, mis tähendab "noh..." või "aga...". Sa kuuled seda igas vestluses.
- “¿Has hecho la tarea?” “Pues… no.” (“Kas oled kodutöö teinud?” “Noh... ei.”)
A ver…
- Sõna-sõnalt tähendab "las ma vaatan...", ja selle kasutus on täpselt sama, mis hiina keeles. Kasuta seda, kui sul on vaja mõelda või valik teha.
- “¿Qué quieres comer?” “A ver… quizás una pizza.” (“Mida sa süüa tahad?” “Las ma mõtlen... äkki pitsat.”)

Kui sul on vaja selgitada või täiendada...

Es que…
- Vastab "asi on selles, et..." või "probleem on selles, et...". See on parim viis lause alustamiseks, kui sul on vaja põhjust selgitada või põhjendust anda.
- “¿Por qué no viniste a la fiesta?” “Es que tenía que trabajar.” (“Miks sa peole ei tulnud?” “Asi on selles, et ma pidin tööl olema.”)
O sea…
- Kasutatakse just öeldu selgitamiseks või täpsustamiseks, vastab "see tähendab..." või "ma mõtlen...".
- “Llego en cinco minutos, o sea, estaré un poco tarde.” (“Jõuan viie minuti pärast, see tähendab, jään natuke hiljaks.”)
Digo…
- Ütlesid midagi valesti? Ära karda! Kasuta digot, et ennast parandada, see tähendab "ma mõtlen..." või "tahtsin öelda...". Algajate jaoks on see lausa päästerõngas.
- “La cita es el martes… digo, el miércoles.” (“Kohtumine on teisipäeval... ma mõtlen, kolmapäeval.”)

Kui sul on vaja suhelda või kinnitada...

¿Sabes?
- Paigutatakse lause lõppu, tähendades "tead sa?" või "kas tead?", mida kasutatakse kaaslase nõusoleku küsimiseks või veendumiseks, et ta kuulab.
- “El nuevo restaurante es increíble, ¿sabes?” (“Uus restoran on uskumatu, tead sa?”)
Claro
- Tähendab "muidugi", ja seda kasutatakse tugeva nõusoleku väljendamiseks, öeldes partnerile: "Ma olen sinu arvamusega täiesti nõus."
- “¿Crees que es una buena idea?” “¡Claro!” (“Kas sa arvad, et see on hea mõte?” “Muidugi!”)
Vale
- Eriti levinud Hispaanias, vastab "hea küll" või "OK", mida kasutatakse arusaamise või nõusoleku väljendamiseks.