Ära enam "tuubi" võõrkeeli – võta seda kui mängu ja avad uue maailma

Kas ka sinu arvates on võõrkeele õppimine tõeliselt keeruline?

Sõnaraamatud on läbi lehitsetud ja grammatikareeglid pähe tuubitud, aga kui on vaja suu lahti teha, on pea tühi ja süda peksab. Oleme investeerinud tohutult aega ja energiat, kuid tihti tundub, et tatsame paigal ning see "ladusa" keele oskuse eesmärk on kauge ja kättesaamatu.

Aga mis siis, kui ma ütlen sulle, et oleme algusest peale valesti mõelnud?

Võõrkeele õppimine ei ole sugugi igav eksam, vaid pigem nagu suure avatud maailma mängu mängimine.

Mõtle oma lemmikmängule. Mida sa alguses teeksid? Sa tutvuksid ju esmalt põhiliste juhtnuppude ja reeglitega, eks?

See on nagu sõnade ja grammatika õppimine. Need on olulised, kuid need on vaid mängu "algajate õpetus" – põhivõimed, mis võimaldavad sul selles maailmas ringi liikuda.

Kuid mängu tõeline lõbu ei ole kunagi õpetuses.

Tõeline lõbu seisneb selles, et sa lahkud algajate külast ja hakkad vabalt avastama seda laia kaarti. Sa kohtad igasuguseid "NPC-sid", vestled nendega ja käivitad uusi süžeeliine; sa avastad peidetud "lihavõttemunad", mõistad selle maailma taga olevat kultuuri ja ajalugu; sa võid isegi ette võtta mõned "kõrvalülesanded", näiteks õppida valmistama kohalikku rooga või mõista filmi ilma subtiitriteta.

Iga kord, kui sa suhtlemiseks suu lahti teed, on see "koletiste tapmise ja taseme tõstmise" kogemus. Mis siis, kui sa ütled midagi valesti? Pole hullu, mängus on see maksimaalselt "elupunkti kaotus". Alusta uuesti ja järgmine kord oled sa ainult tugevam. Need niinimetatud "ebaõnnestumised" ja "piinlikud olukorrad" on vaid osa mängust – sinu teel mängu läbimisel hädavajalikud kogemuspunkid.

Kuid paljud inimesed jäävad kinni sammul "algajate külast lahkumine". Me tuubime õpetuse pähe nii, et see on peas nagu vesi voolab, kuid kuna kardame "elupunktide kaotust", ei julge me pikalt astuda esimest sammu avastamiseks.

Me kohtleme keelt kui "teadmist", mida tuleb täiuslikult omandada enne, kui seda saab kasutada, mitte aga kui "tööriista" ühendamiseks ja kogemiseks.

Niisiis, kuidas seda mängu siis hästi "mängida" saab?

Vastus on lihtne: Ära enam "õpi", hakka "mängima".

Loobu kinnisideest täiuslikkuse suhtes ja omaksu igat katset ning viga protsessi käigus. Sinu eesmärk ei ole meelde jätta iga sõna, vaid kasutada neid paari sõna, mida sa juba tead, et viia läbi tõeline vestlus, isegi kui see on kõige lihtsam tervitus.

Astuge julgelt sellesse maailma sisse ja suhelge sealsete "tegelastega". Paljud ütlevad: "Aga ma kardan valesti öelda, kardan, et teised ei saa aru – see oleks ju nii piinlik!"

Kujuta ette, kui sul oleks "reaalaja tõlke" maagiline ese, mis võimaldaks sul esimesest päevast alates suhelda takistusteta igaühega selles uues maailmas. Mis siis juhtuks?

Just sellise kogemuse pakub sulle tööriist nagu Intent. See on nagu sinu vestlusprogrammi sisseehitatud "sünkroontõlke" loits, mis võimaldab sul vahele jätta kõik kartlikkuse ja kõhkluse, sukelduda otse kõige põnevamatesse seiklustesse ja rääkida vabalt sõpradega üle kogu maailma. Sina vastutad väljendamise eest, see vastutab täpse edastamise eest.

Seega, ära enam kohtle keelt kui rasket õppeainet.

See on kaart uude maailma, aardekaart, mis ootab sind avastama. Need võõrad sõnad on teeviidad, need keerulised grammatikareeglid on reeglid, aga need inimesed, keda sa kohtad, ja kultuurid, mida sa koged, on alles tegelik aare.

Nüüd pane raamatud käest ja alusta oma mängu.

Sinu järgmine suur seiklus on võib-olla vaid ühe "Tere" kaugusel.