Miks Harvard ei kanna nime "Ameerika Riiklik Ülikool"? Ülikoolide nimedesse kätketud maailma ajalugu on põnevam, kui sa arvad.

Jaga artiklit
Hinnanguline lugemisaeg 5–8 min

Miks Harvard ei kanna nime "Ameerika Riiklik Ülikool"? Ülikoolide nimedesse kätketud maailma ajalugu on põnevam, kui sa arvad.

Kas oled endalt kunagi küsinud?

Meie ümber on „riiklik“ Tsinghua Ülikool, „riiklik“ Taiwani Ülikool ja Venemaal on samuti suur hulk „riiklikke“ ülikoole. Aga kui vaadata maailma, siis miks pole kõige tipptasemel ülikoolidel, nagu Harvard, Yale, Oxford ja Cambridge, oma nimes sõna „riiklik“ (National)?

Veelgi kummalisem on see, et Suurbritannias on „Imperial College“ (Imperial College), mis kõlab võimsalt ja muljetavaldavalt; samal ajal kui Saksamaa ja Jaapan püüdsid pärast Teist maailmasõda meeleheitlikult ülikoolide nimedest sõnad „impeerium“ või „riik“ kustutada.

Mis toimub selle kõige taga? Kas sõnal „riiklik“ on välismaal mingi tähendus, mida me ei tea?

Täna avamegi selle koolinimedesse peidetud saladuse. Tegelikult on ülikoolile nime andmine nagu restoranile nime andmine: nimi pole pelgalt kood, vaid deklaratsioon.


Esimene restoran: „Vana Wangi Kodused Road“ – kohalik ülikool, mis teenindab kogukonda

Kujuta ette, et tahad Ameerikas restorani avada. Kas sa annaksid sellele nimeks „Ameerika Esimene Jumalik Kokk“? Suure tõenäosusega mitte. Võimalik, et nimetaksid selle „California Päikeseköögi“ või „Texase Grillimajaks“. See kõlab sõbralikult ja ehtsana, öeldes selgelt kõigile: ma teenindan selle paiga elanikke.

Ameerika „osariigiülikoolid“ (State University) järgivad sama loogikat.

Näiteks California Ülikool (University of California) ja Texase Ülikool (University of Texas) rõhutavad oma nimes „osariiki“, mitte „riiki“. See on väga nutikas lähenemine, mis peegeldab ülikooli avalikku iseloomu, teenides oma osariigi maksumaksjaid, ja samal ajal väldib osavalt sõnast „National“ tulenevaid võimalikke probleeme.

Sest Ameerikas ja paljudes lääneriikides on „natsionalism“ (Nationalism) väga tundlik sõna, mis seostub kergesti sõdade, konfliktide ja ksenofoobiaga. Seega, „State’i“ kasutamine „Nationali“ asemel on nagu restorani „Vana Wangi Kodused Road“ nimetamine: tagasihoidlik, pragmaatiline ja keskendunud naabruskonnale parima teenuse pakkumisele.

Teine restoran: „Hiina Esimene Maja“ – lipulaeva ülikool, mis esindab riigi mainet

Muidugi on ka restoranipidajaid, kes on ambitsioonikad ja tahavad saada üleriigiliseks etaloniks. Nad annaksid oma restoranile nimeks „Hiina Esimene Maja“ või „Pekingi Pardi Peakontor“. Juba ainuüksi selline nimi väljendab piiramatut enesekindlust, sest tegemist pole mitte lihtsalt restoraniga, vaid riigi kulinaaria visiitkaardiga.

Mõne riigi „riiklikud ülikoolid“ täidavad seda rolli.

Näiteks „Austraalia Riiklik Ülikool“ (Australian National University) või „Singapuri Riiklik Ülikool“ (National University of Singapore). Nendes riikides on tavaliselt vaid üks „National University“, mis on ehitatud kogu riigi jõupingutustega, olles akadeemiline lipulaev, mis esindab kogu riigi kõrgeimat taset. Selle nimi on särav riigi visiitkaart.

See erineb täielikult meie harjumuspärasest olukorrast, kus on palju „riiklikke“ ülikoole. Nende jaoks tähendab „National“ ainulaadset ja austusväärset positsiooni.

Kolmas restoran: „Yamato Vallutuste Söökla“ – impeeriumiülikoolid, millele on sisse sööbivad agressiooni jäljed

Kujuta nüüd ette kõige hirmsamat stsenaariumi.

Restoran, mis ei kanna nime „kodused road“ ega „esimene maja“, vaid hoopis „Yamato Vallutuste Söökla“ või „Germaani Eliidi Pidustus“, ja mis avati okupeeritud maal. Selle restorani eesmärk pole toidu valmistamine, vaid oma nime ja olemasoluga pidevalt kohalikele meelde tuletada: „Te olete meie poolt vallutatud.“

Just seetõttu muutusid sõnad „National“ ja „Imperial“ (impeerium) ajaloos nii „mürgiseks“.

Teise maailmasõja ajal rajasid Natsi-Saksamaa ja Jaapani Impeerium okupeeritud aladele niinimetatud „impeeriumiülikoolid“ (Reichsuniversität / 帝国大学). Need koolid olid tööriistad kultuurilise agressiooni ja rassilise assimileerimise edendamiseks. Nende nimed olid otsekui näole tätoveeritud ajaloolised armid, täis vägivalda ja rõhumist.

Pärast sõja lõppu muutusid need nimed tohutuks häbiplekiks. Saksamaa, Jaapan ja teised Euroopa riigid kustutasid kiiresti sellised koolinimed ajaloost. Inimesed muutusid sõna „National“ suhtes erakordselt ettevaatlikuks, kartes, et see seostub fašismi ja imperialismiga.

Seetõttu on tänapäeval Mandri-Euroopas raske leida „National“ nime kandvat üldülikooli. Isegi Hollandi ajalooline „Rijksuniversiteit“ (mis sõna-sõnalt tähendab Riiklik Ülikool) eelistab välissuhtluses seda osavalt tõlkida neutraalsemaks „State University’ks“, et vältida soovimatuid assotsiatsioone.

Koolinimede taga peituv maailmavaade

Nüüd, kui vaatame neid nimesid uuesti, on kõik selge:

  • Ameerika kasutab „osariigi“ – see on pragmatism, mis rõhutab kohaliku teenuse pakkumist.
  • Suurbritannia on säilitanud „Imperial College’i“ – see on nagu vana aadlik, kes pole unustanud oma „päikesevalguse all“ hiilgust; ajaloolised jäänukid on alles hoitud.
  • Austraalia ja Singapur kasutavad „riiklikku“ – see on riigi visiitkaart, mis näitab tipptasemel enesekindlust.
  • Mandri-Euroopa üldiselt väldib „riiklikku“ – see on ajalooline eneserefleksioon, mis piiritleb ettevaatlikult valusa mineviku.

Lihtne koolinimi peegeldab aga riigi maailmavaadet, ajalookäsitlust ja väärtushinnanguid. See ütleb meile, et keel on palju enamat kui sõnasõnaliste tähenduste kombinatsioon. Iga sõna taha on ladestunud kultuur, ajalugu ja emotsioonid.

See ongi kultuuridevahelise suhtluse kõige kütkestavam, aga ka kõige keerulisem aspekt. Lihtne masintõlge võib küll öelda, et „National“ on „国立“, kuid see ei saa sulle öelda selle tuhandeid tähendusi erinevates kontekstides – kas see on au, vastutus või arm?

Et maailma tõeliselt mõista ja pidada sügavaid vestlusi erineva kultuuritaustaga inimestega, peame nägema läbi nende sõnade taha peidetud lugude.

Ja just see ongi suhtluse tegelik tähendus.


Tahad pidada sügavaid vestlusi inimestega üle kogu maailma ja mõista nende keele taha peituvaid kultuurilisi lugusid? Proovi Intent! See on vestlusrakendus, millesse on sisseehitatud tipptasemel tehisintellekti tõlge, mis võimaldab sul ületada keelebarjäärid ja vestelda vabalt kõigiga üle kogu maailma, mõistes tõeliselt üksteist.