Võimalik, et oled keeli õppinud valesti – algusest peale

Paljud meist on seda kogenud: kulutanud aastaid inglise keele õppimisele, tuupinud tuhandeid sõnu, aga võõramaalast kohates suutnud öelda ikka vaid “How are you?”. Või oleme alati arvanud, et keeleõpet tuleks alustada „tere” ja „aitäh” selgeks saamisest, et kohalikega vestelda või reisidel hakkama saada.

Aga mis siis, kui ütlen sulle, et on olemas võimsam õppemeetod, mis ei pea silmas "vaba suhtlemist", vaid käsitleb keelt pigem võtmena, et avada maailm, millest oled tõeliselt lummatud?

Täna tahan sinuga jagada üht lugu. Selle loo peategelane on Taiwanist pärit doktorant, kes uurib Saksamaal Bütsantsi ajalugu. Oma uurimistöö nimel "sundis" ta end hakkama saksa, prantsuse, vanakreeka ja ladina keele "dešifreerijaks".

Käsitle keeleõpet kui detektiivimängu

Kujuta ette, et oled tippdetektiiv, kes võtab lahendada tuhandeid aastaid tolmu kogunud lahendamata juhtumi – Bütsantsi impeeriumi tõusu ja languse saladuse.

See juhtum on liiga vana. Kõik algdokumendid (esmaallikad) on kirjutatud kahes vanas koodis (vanakreeka ja ladina keeles). Et neid esimese käe tõendeid mõista, pead sa kõigepealt need kaks koodi lahti muukima.

Veelgi keerulisem on see, et viimase saja aasta jooksul on seda juhtumit uurinud ka maailma parimad detektiivid (kaasaegsed teadlased). Nad on oma emakeeltes – saksa ja prantsuse keeles – kirjutanud hulgaliselt analüüsimärkmeid. Nende uurimistulemused on kuriteo lahendamise peamised vihjed ja neist mööda ei saa.

Mida teha?

Ainus viis on muutuda mitmekeelseks „superdetektiiviks”.

See ajaloodoktorant ongi just selline „superdetektiiv”. Tema eesmärk ei olnud õppida ladina keeles kohvi tellima, vaid lugema Cicero teoseid ja nägema läbi tuhandete aastate uduse ajaloo. Ta õppis saksa ja prantsuse keelt mitte selleks, et inimestega lobiseda, vaid et seista hiiglaste õlgadel ja mõista eestvedavat akadeemilist uurimistööd.

Näed, kui õpieesmärk muutub „igapäevasest suhtlusest” „mõistatuse lahendamiseks”, muutub kogu õppimise loogika.

Sinu „miks” määrab ära sinu „kuidas õppida”

Selle doktorandi õpiteekond ilmestab seda põhimõtet suurepäraselt:

• Vanakreeka ja ladina keel: ainult lugeda, mitte rääkida. Õpetaja ei õpetanud tunnis "Kuidas sul läheb?", vaid võttis otse välja Caesari "Gallia sõjad" ja alustas kohe grammatikastruktuuride analüüsimist. Kuna eesmärgiks oli lugeda kirjandust, keerles kogu õpetus selle tuuma ümber. Ta õppis vanakreeka keelt poolteist aastat, aga ei osanud seda isegi lihtsateks tervitusteks kasutada. See aga ei takistanud tal lugemast neid keerulisi muistseid tekste.

• Saksa ja prantsuse keel: „juhtumi lahendamise vahendid”. Ta pidi saksa keeles oma juhendaja ja kaaslastega sügavuti akadeemiliselt arutlema, mistõttu kõik nelja osavust – kuulamist, rääkimist, lugemist ja kirjutamist – peab valdama tipptasemel. Prantsuse keel oli aga hädavajalik vahend hulgaliste uurimismaterjalide lugemiseks. Need kaks keelt olid tema relvad ellujäämiseks ja "võitlemiseks" akadeemilises ringkonnas.

Suurim õppetund, mida sellest loost saame, on: Ära enam küsi „Kuidas keelt hästi õppida?”, vaid küsi endalt hoopis „Miks ma seda õpin?”.

Kas tahad mõista prantsuse filmi ilma subtiitriteta? Kas lugeda jaapani autori originaalromaani? Või suhelda kolleegidega üle maailma ja viia üheskoos lõpule mõni projekt?

Mida konkreetsem ja pakilisem on sinu „miks”, seda suunatum ja motiveeritum on sinu õppimine. Sa ei muretse enam selle pärast, et „see sõna on kasutu”, sest sa tead, et iga sõna ja iga grammatikareegel, mida õpid, on võtmeks sinu „aardelaeka” juurde.

Keel on sild, mis ühendab maailma

Huvitaval kombel arenes selle doktorandi inglise keele oskus välja just Saksamaal.

Tema uurimisvaldkonnas koondusid kokku teadlased Rootsist, Brasiiliast, Itaaliast ja mujalt maailmast. Kui kõik kokku tulid, sai inglise keelest kõige mugavam universaalne suhtluskeel. Just see autentne, probleemilahendusele suunatud suhtlusvajadus pani tema inglise keele oskuse hüppeliselt arenema.

See kinnitab, et keele olemus on ühendamine. Olgu see siis iidse tarkuse või tänapäevaste, erineva kultuuritaustaga inimestega.

Tänapäeva globaliseerunud maailmas võime igaüks meist saada selliseks „ühendajaks”. Ehk ei pea sa temaga sarnaselt valdama nelja-viit keelt, kuid oskus omada vahendit, mis suudab igal ajal suhtlusbarjääre murda, aitab sul kahtlemata kaugemale jõuda. Nüüd, näiteks Intent-sugused vestlusrakendused, pakuvad sisseehitatud tehisintellektiga reaalajas tõlkimist, mis võimaldab sul lihtsalt suhelda oma emakeeles inimestega mis tahes maailma nurgast. See on nagu „universaalne tõlkija” sinu mõtetele, muutes ühenduse loomise enneolematult lihtsaks.

Nii et ära käsitle keeleõpet enam tüütu kohustusena.

Leia see „miks”, mis paneb su südame kiiremini põksuma, ja see „mõistatus”, mida tahad lahendada. Käsitle keelt oma uurimisvahendina ja avasta julgelt see avaram maailm. Sa avastad, et õppimisprotsess ei ole enam valulik heitlus, vaid üllatusi täis avastusretk.