Miks inglise keeles nii tihti „It” öeldakse? Üks lihtne võrdlus aitab sul koheselt mõista inglise keele „kirjutamata reegleid”
Kas sa oled kunagi mõelnud, miks inglise keeles on nii palju kummalisi lauseid?
Näiteks kui väljas sajab vihma, ütleme meie lihtsalt „Sajab vihma”, mis on arusaadav ja selge. Inglise keeles aga öeldakse „It is raining.” Kes see „It” üldse on? On see taevas, pilved või vihmajumal?
Või kui tahad öelda „Huvitavate inimestega vestlemine on oluline”, võtab inglise keel tihti ringi ja ütleb „It is important to talk to interesting people.” Miks ei öelda otse ja kohe?
Need kõikjal esinevad „it”-id on kui mõistatus. Aga mis siis, kui ma ütlen sulle, et tegemist on tegelikult inglise keele väga elegantse „kirjutamata reegliga”?
Täna me ei süvene grammatikaraamatutesse. Me kasutame vaid üht lihtsat võrdlust, mille abil mõistad „it”-i tõelist kasutusviisi, mis parandab koheselt sinu inglise keele tunnetust.
Kujuta ette „It”-i kui restorani „kohahoidjat”
Kujuta ette, et sa astud sisse väga populaarsesse ja nõutud restorani.
Selle restorani reegel on: uks peab alati olema puhas ja korras, ega tohi olla ummistunud pika järjekorra klientidest.
Kui sa koos suure hulga sõpradega (pikk ja keeruline alus) restorani saabud, ei lase administraator teid, kümmet-pluss inimest, segamini ukse peal oodata, istet oodates ja samal ajal menüüd arutades.
Mida ta teeb?
Ta ulatab sulle naeratades elektroonilise järjekorranumbri seadme ja ütleb: „See hakkab vibreerima, kui on valmis, palun oota veidi.”
See väike järjekorranumbri seade ongi „it”.
See ise ei ole sinu istekoht, aga see esindab sinu istekohta. See on ajutine „kohahoidja”, et hoida uks (lause algus) lihtsana ja samal ajal annab teada, et tõeline hea asi (see pikk alus) on alles tulemas.
Kui see punkt on selge, vaatame uuesti „it”-i kasutust ja kõik saab selgeks.
1. „Pikkadele külalistele” koha hoidmine (formaalne alus)
Inglise keelel, sarnaselt sellele restoranile, on esteetiline eelistus: eelistada lühikesi ja lihtsaid alguseid. Kui alus on liiga pikk või keeruline, tundub lause raskepärane.
Näiteks see lause:
To learn a new language by talking to native speakers every day is fun. (Uue keele õppimine emakeelekõnelejatega iga päev vesteldes) on lõbus.
See alus on tõesti liiga pikk! Justkui suur hulk inimesi blokeeriks restorani sissepääsu.
Nii astub lavale tark inglise keele administraator – „it”. See hoiab koha kinni esimesena:
It is fun... See on lõbus…
Uks on koheselt selge. Seejärel ütleb administraator sulle rahulikult, mis on sinu tõeline „iste”:
It is fun to learn a new language by talking to native speakers every day.
Näed? „It” on nagu see järjekorbranumbri seade, sellel endal ei ole tegelikku tähendust, vaid elegantne kohahoidja, mis muudab lause tasakaalustatumaks ja loomulikumaks.
Järgmine kord, kui näed lauseid nagu „It is important to...”, „It is necessary that...”, „It is great meeting you.”, naeratad sa endamisi: oh, jälle see järjekorranumbri seade, tõeline peategelane on alles tulemas.
2. „Iseenesestmõistetavatele külalistele” koha hoidmine (ilm, aeg, kaugus)
Mõnikord on külalised nii ilmsed, et neid pole vaja üldse tutvustada.
Kui küsid administraatorilt: „Mis kell on?” Ta vastab: „It is 3 o’clock.”
Kui küsid: „Kuidas väljas ilm on?” Ta vastab: „It is sunny.”
Kes see „it” siin on? Kas see on aja- või ilmajumal? Kumbki.
Sest nendes olukordades on alus (aeg, ilm, kaugus) kõigile iseenesestmõistetav. Me ei pea iga kord ütlema „The time is...” või „The weather is...”, see on liiga tüütu. See „it”, see universaalne kohahoidja, ilmub uuesti ja muudab vestluse äärmiselt tõhusaks.
- It’s Monday. (Esmaspäev)
- It’s 10 miles from here. (Siit 10 miili kaugusel)
- It’s getting dark. (Hakkab pimedaks minema)
3. „Kõige tähtsamatele külalistele” prožektori suunamine (rõhulaused)
Lõpuks, sellel kohahoidjal on veel üks eriline oskus: fookuse loomine.
Jälle restoranis. Administraator ei saa mitte ainult istekohti korraldada, vaid ka aidata sul inimesi leida. Oletame, et su sõber Tom andis sulle eile kingituse, ja sa tahad rõhutada, et selle andis Tom.
Tavaline ütlemine on:
Tom gave me the gift yesterday.
Aga kui sa tahad, et „Tom” oleks tähelepanu keskpunktis, võtab administraator oma prožektori (lausekonstruktsioon It is... that...) ja valgustab teda:
It was Tom that gave me the gift yesterday. Seega oli Tom see, kes mulle eile kingituse andis.
See lausekonstruktsioon on justkui ütleks: „Tähelepanu! Peamine punkt, mida tahan öelda, on – Tom!” Sa võid sellesse prožektori valgusse panna mis tahes osa, mida soovid rõhutada:
- Rõhutades kingitust: It was the gift that Tom gave me yesterday.
- Rõhutades eile: It was yesterday that Tom gave me the gift.
„It” on siin endiselt formaalne alus, kuid selle roll on lause põhisõnum lava keskele tuua.
Kokkuvõte: mõtteviisi muutus „see”-st „kohahoidjaks”
Järgmine kord, kui kohtad „it”-i, ära näe seda enam pelgalt lihtsa „see”-na.
Näe seda inglise keeles restorani administraatorina, kes taotleb lihtsust, elegantsi ja tõhusust.
- Kui lause alus on liiga pikk, kasutab see it-i koha hoidmiseks, hoides alguse selgena.
- Kui alus on iseenesestmõistetav, kasutab see it-i lihtsustamiseks ja vältimaks liigset juttu.
- Kui on vaja rõhutada olulist, kasutab see it-i prožektori suunamiseks ja fookuse loomiseks.
Kui sa oled selle „kohahoidja” mõtteviisi omandanud, märkad, et paljud inglise keele laused, mis sind varem segadusse ajasid, muutuvad koheselt sujuvaks ja loomulikuks.
Veelgi olulisem on, et kui hakkad seda teadlikult kasutama nii kõnes kui ka kirjas, muutub sinu väljendusviis koheselt loomulikumaks ja rütmilisemaks.
Muidugi, reeglid on selged, järgmine samm on praktiseerimine. Parim viis harjutamiseks on vestelda mõne välismaise sõbraga. Kui kardad keelebarjääri, võid proovida vestlusrakendust Intent. See sisaldab võimsat AI-põhist reaalajas tõlget, mis võimaldab sul suhelda takistusteta inimestega üle kogu maailma ja koheselt täna õpitud teadmisi rakendada.
Pea meeles, keel ei ole hunnik päheõpitud reegleid, vaid tarku suhtlusharjumusi. Ja „it” on see väike, kuid kaunis võti, mis aitab sul avada ehtsa inglise keele.